Heade üllatuste maa

Eestimaa on pindalalt väike, aga sisult rikas. Noore ja pikalt varjus olnud riigina on meie maa rikkuste tutvustamine laiale maailmale Eesti unikaalsuse säilimise ning rahva arengu seisukohalt strateegilise tähtsusega tegevus.

Eesti lugude aluseks on neli nurgakivi, mis on rahva olemuse kujunemise aluseks. Need vääramatud jõud ehk nurgakivid vormivad riike ja rahvaid just selliseks, nagu nad on:

1. Põhja mõju. Eestlased on ratsionaalsed ja alalhoidlikud.

Eestlased elavad põhjamaal. See tähendab rikkumata loodust, halastamatut kargust, valgeid öid ja pimedaid päevi. See on range distsipliin, mille seab tingimuseks kliima; selged vormid; kvaliteet nii mõtlemises kui tegevuses. Samas on see ka sissepoolesuunatus ja äng, mida tekitab piinavalt pikk pakane ja lühike suvi. See on säästev majandamine ning homsega arvestamine.

2. Paiksus. Eestlastel on sügavad juured.

Eestlased on omal maal elanud tuhandeid aastaid. See on haruldane kogu Euroopas ja isegi maailmas. Meid on heidutanud katastroofid, ülemvõimud, sõjad ja kliima, aga oleme alles. See annab meile ajaloolise tausta, mida pole mitte kellelgi maailmas. Paiksuses on heroilist romantikat. See annab unikaalse keele ja traditsioonid, kuid teeb meid ka kaalutlevaks ja kinniseks.

3. Ida mõju. Eestlased on avatud põhjarahvas.

Eestlased on ise tulnud idast ja pärast meid on sealt siia tulnud palju inimesi. Naiivne oleks arvata, et eestlastel puudub seos tõusva päikesega. Iidse ja kinnise kõrval ja sees eksisteerib elamusterikas, üllatusi täis ja pisut eksootiline maailm. Oma laia joonega küllaltki külalislahke iseloomu on eestlased saanud idast. Eestlaste tänases hariduspagasis on tajutavad ida sugemed. Me mõistame tsiviliseeritud ida pigem paremini kui läänepoolsed rahvad. Ida mõju on tõlgendatav ka rahvusvahelisuse või multikultuursusena.

4. Progress. Eestlased on kiired kohanejad.

Eestimaa asetseb logistiliselt keerulises kohas, ühendades merd, maad, metsa ja eri kultuure. Kogu oma eksistentsi oleme pidanud kohanema eri mõjude ja piirangutega. Eestlastest on saanud kohanejad. Võibolla ei ole me nii lennukad loojad kui lõunamaalased, kuid rakendame uudseid tehnoloogiaid leidlikult ja kiiresti. Eestlaste e- ja m-mõtlemine on tänapäeval hea näide kohanemisvõimest. Eestlased on pioneerid, kes rakendavad efektiivseid võtteid (alepõllundusest geenitehnoloogiani) kiiresti. Paljud asjad, mis meil tavapärased, võivad muu maailma jaoks olla veel ulme.

Ühe väikeriigi tuntuse tõstmine ja enesekehtestamine maailmas on väga raske ja pikk teekond. Eesti vajab selleks kõikide oma turundussaadikute abi – eelkõige eestimaalasi endid, aga ka kõik meie maa sõbrad. Eesti on väike, kuid uhke maa, lõimides endas vana ja uue, püsiva ja kiire, külma ja sooja. Eesti on heas mõttes vastuoluline maa, mis on täis üllatusi. Tutvustame Eestit!